Elamud Vapramäe tänaval

Kohast on inspiratsiooni saadud ka Eesti ühe tuntuma telesarja stsenaariumiks, oskad sa öelda, millise?

Vapramäe tänav kuulub Peedu vanemasse ehitusjärku. Siin asub kaks arhitektuurimälestist (Vapramäe 22 ja 24). Need suvilad on ehitatud 20.sajandi alguses, mille iseloomulikud osad on puitlaudis, viil-ja murdkelpkatus ning verandad.

Suurema osa tänava hoonestusest moodustavad mälestistega samas võtmes projekteeritud juugendlik-historitsistlikud elamud. Vapramäe 8 on 1937.a ehitatud funktsionalismist lähtuv elamu, millel uued ühekordsete raamidega puitaknad. Tänaval on ka üksikud 1950.-1960.aastatel ehitatud elamud.

Vapramäe tänaval asub endine Kirjanike Liidu puhkekodu (Vapramäe 9/13) . Juugendliku puitvilla rajas omaaegsesse populaarsesse suvituspiirkonda tartlasest pankur Oskar Allik kahekümnendate lõpul või kolmekümnendate aastate algul. Peahoone kõrvale kerkis peagi ka teenijatemaja, saun, kuur ja maakelder. Nendest ehitistest ning kõrghaljastatud krundipinnast moodustus Peedu suurim ja terviklikum suvituskompleks.

Nõukogude perioodil küüditati O. Allik Siberisse ja hooned sundvõõrandati. 1950. aastatel kolisid kunagisse suvituskompleksi kirjanikud – sellest sai kirjanike puhkekodu Lõuna-Eestis, kus paljud tuntud kirjanikud elasid ja suvitasid. Aasta läbi peatus Peedul arvukalt tuntud kultuuriinimesi. Näiteks Kersti Merilaas, August Sang, Paul Rummo, Paul Viiding, Astrid Reinla jt. Seda külastasid sageli Juhan Smuul, Hando Runnel, Debora Varandi, Jaan Kross jpt. Hoonetes on kirjutatud Eesti

Vabariigi taasiseseisvumisega tagastati kompleks O. Alliku ainsale pojale Friedrich Fred Raimond Allikule, kes pärandas kogu tagastatud vara Tartu Ülikoolile.

(Tekst: Elva Teejuht, 2015)