Kalda tänava suvilad

Vaatamist väärt

Kust siis sai Elva ikka oma nime?

Elva suvituskoha alguseks leotakse 1890.aastale, mil Meeri mõisa omanik Seydlitz laskis ehitada Elva männikusse (Verevi ja Arbi järvede vahelisele kõrgendikule) 10 ühetüübilist lihtsalt suvemaja, mis siit pea igal aastal kihasid lõbusaist võõrkeelselt suvitajaist. Talvel olid hooned elamiskõlbmatud, sest et neis puudusid ahjud[1]. 1933.aastal lasti ajast ja arust suvemajad müügile, mis leidsid uued omanikud ja seati korda juba elumajadena.

Suvilatega on seotud ka üks tore legend, mida seostatakse Elva kui kohanimega. Nimelt legendi kohaselt laskis Meeri mõisnik ehitada 11 suvilat. Rootsi keeles aga näeb number 11 kirjapilt välja “elva”. Seega on loodud seos 11-e ja “elva” vahel. Tegelikkuses tekkis kohanimi jõe järgi, mis andis nime rajatud vaksalihoonele. Siiski võib siin oma ühendis olla, sest vanas rootsi keeles on kasutatud jõe kohta sõna “elv” (praegugi kasutuses norra keeles) ning mitmus sellest oleks “elva”. Seega ehk on Elva jõgi saanud oma nime just skandinaavlaste käest?

Sarnased tulemused