Kaitseala on loodud 1964. aastal luidestunud metsase ala kaitseks Võrtsjärve idakaldal. Kaitsealal esineb kuni 13 m kõrgune Võrtsjärve murrutusastang. Absoluutne kõrgus ulatub 50 meetrini, st 17 m üle Võrtsjärve pinna.
Trepimäel kasvab 90-aastane üksikute kuuskedega pohla ja mustika kasvukohatüübi männik. Kaitseala pindala on 14 ha.
Trepimäel kasvab leedermuldadel ligi saja-aastane männik. Piirkond on tuntud puhkeala. Trepimägi on ürglooduse objekt.
Ligipääs
- Viidastatud või tähistatud
- Juurdepääsutee kõvakattega
- Ühistranspordiga
- Sõiduautoga
Sarnased tulemused
Uderna mõisa park
Rajatud eri aegadel, kujunduselemendid viitavad pargi rajamisele 19.s. I poolel. Hoolimata oma väiksusest on park liigirikas (18 o + 29 l). 19.s lõpus rajatud parki on pidevalt kuigi süsteemitult täiendatud uute liikidega. Põhipuuliigiks on harilik…
Vaata lähemalt
Suure-Konguta mõisa park
Eravaldusesse jääv Suure-Konguta mõisa park on osaliselt hooldatud. Segastiilis keskmise liigirikkusega park (47 liiki). Pargis asub ka üks looduskaitsealune põlispuu – Konguta pärn. Pärna ümbermõõt on 468 cm ning pikkus 20 m (2010), kahjuks on puu…
Vaata lähemaltRõngu mõisa park
Lossimäe külas asuv park on osaliselt hooldatud. Keskmise liigirikkusega (50 liiki) metsapark. Vanimad põlispuud on tammed.
Vaata lähemaltPuhja seltsimaja park
Hästi hooldatud, kuid liigivaene (24 liiki) aleviku puhkekoht. Arhitektuurimälestisena kirik koos kirikaiaga.
Vaata lähemalt
Palupera mõisa park
19. sajandi teisel poolel oma tänase ilme omandanud mõisasüdames paiknev mitmes etapis rajatud segastiilis park, mille ülesehitus ning põhikompositsioon on piirkonnale ja ajastule iseloomulikud.
Vaata lähemalt