Verevi järv

Aktiivne puhkus
Sport
Vaatamist väärt

Üks põhjusi, miks Elva on hinnatud suvituslinn on järved, neist tuntuim Verevi. Järv on 950 meetrit pikk ning 320 meetrit lai, keskmine sügavus 3,6 meetrit.

Kui suur on järve maksimaalne sügavus? 

Tegemist on loodusliku liigtoitelise järvega, millel väga nõrk veevahetus. Suvised veetemperatuurid on järel võrdlemisi kõrged ning võib öelda, et tegemist on ühe soojema ametliku suplusjärvega Eestis. See meelitab siia endiselt suvitajaid nii lähemalt kui kaugemalt, mahutades kuni 2000 külastajat päevas.

Suvituslinna päevadelt on rohkelt mälestusi ning fotosid nii järvest, atraktsioonidest, rannahoonest kui suvitajatest.

Kui 19.sajandi lõpus oli järve kaldad veel üsna lagedad siis järgmine sajand muutis seda olukorda põhjalikult. Elva uhke rannahoone ja ujula avati pidulikult 1929.aasta 23 juuni. Hoone ise oli 42 meetrit pikk ning oli tolle aja nõuetele kohane. Hoones oli einelauaruum, muusikarõdu, supelruumid nii naistele kui meestele eraldi. Keldrikorrusel oli einelauapidaja eluruumid. Ujula ees oli paarikümne ruutmeetri suuruse põrandapinnaga tantsupõrand. Peale selle kuulus kompleksi veel 10 meetri kõrgune hüppetorn ning võistlusstardipai 50 meetrise vahemaaga. Siin basseinis korraldatud üleriiklikul ujumisvõistlusel purustati tervelt 8 rekordit. 1936.aastal uuendati ujumisbassein ning hüppetorn. Uus bassein vastas rahvusvahelistele nõuetele ning oli kaherajaline: 50 ja 25 meetri distantsidega. Uus hüppetorn oli aga viie platvormiga, millest viimane asus 10 meetri kõrgusel veepinnast. Hoone hävis.

1977.aasta ehitati aga uus rannahoone-vetelpäästejaam, nüüd juba suisa järve peale. Kuid kauaks ei olnud ka seda, kuna hävis tulekahjus. Hetkel Verevis rannahoonet ei ole. Suur on linlaste soov, et see taastataks oma endises hiilguses. Sellest hoolimata mahutab rand suviti paljusid suvitajaid.

Sarnased tulemused